Junp’éel ki’imak óolal in k’uchuj ta puksi’ik’al yéetel le si its’at t’aano’ob, u yail uchbenilo’ob ok’ol ti’ tumben jalk’abilo’ob, uchben nayo’ob in lu’umil. Tia’al le tumben ja’aba’ Jun k’aal Uchben Nayo’ob |
Es un gusto llegar a tu corazón con esta ofrenda de sabias palabras, son los valores tradicionales contra las modernas libertades, visiones antiguas de mi tierra. Para este año nuevo. 20 Visiones de mi Tierra. |
| 1. Jun - Kilichkunaj u nikte’il in mayab lu’umil | 1. Bendita sea la flor de mi tierra maya |
| 2. Ka’ - kuxa’an motso’ob in kiich ya’axché | 2. raíces vivas de mi santa ya’axché |
| 3. Ox - Sak bejo’ob tsutslo’ob yéetel woojo’ob | 3. caminos blancos llenos de símbolos |
| 4. kan - jalax ol ka ta’akik u sáasil yaajal kab. | 4. virtud que escondes la luz del mañana. |
| 5. Jo’ - K’uyen kuxtal sijnalech ti’ u yiits’ ka’an | 5. Sagrada vida nacida de la savia del cielo |
| 6. Wak - ku babal suuto’ob ti’ sayab síis ja’ob | 6. convertidas en aguas vírgenes y frescas |
| 7. Uk - u cháaki yi’inajo’ob ku ki’ki’ top’lo’ob | 7. lluvia de semillas que brotan alegres |
| 8. Waxak - u ja’il yiich top’ yaal kiich na’ lu’um. | 8. lagrimas de parto de la madre tierra. |
| 9. Bolom - K’uj, tech ka tselik k’ex óolal ti’ yook’ol kab | 9. Dios, tu que eliminas la discordia en el mundo |
| 10. Lajun - chujukkins u chi’ yéetel u yak’ winko’ob | 10. endulza las bocas y las lenguas de los seres |
| 11. Buluk - beet u k’uchuj ti’ lu’um u káabil nikte’ob | 11. haz llegar a la tierra la miel de las flores |
| 12. Ka’ lajun - babal suutlo’ob ti’ its’at yéetel nikte’ t’ano’ob. | 12. en forma de sabias y floridas palabras. |
| 13. Ox lajun - Junp’eel u joma’il jak’ óolo’ob in puksi’ik’al | 13. Un joma’ de emociones es mi corazón |
| 14. Kan lajun - u ok’om olal yáakunaj k’iin yéetel uj ti’ yaxk’iin | 14. triste romance de sol y luna de primavera |
| 15. Jo’ lajun - k’aay ch’iicho’ob, alabóolal ti’ sii óolal | 15. canto de aves, esperanzas de libertad |
| 16. Wak lajun - u náayil junp’eel balkaj ti’ x-ma’ yáaji. | 16. es el sueño de un mundo libre de dolor. |
| 17. Uk lajun - Je’ wey junk’aal nikte’ob ku jats’al bojko’ob u kuxtal in ch’iibal | 17. he aquí 20 flores que perfuman la vida de mi linaje |
| 18. Waxak lajun - u ja’il kaab balche’ yéetel x-tabentun ku bisko’ob wenej, | 18. agua miel de balche y x-tabentun llevan el sueño |
| 19. Bolom lajun - yéetel ku kalkunsiko’ob u noj balam kabo’ob in uchbenil | 19. y embriagan a los viejos guardianes de mi tradición |
| 20. Jun k’aal - ku jok’oj u ki’kunajo’ob yéetel u tsol t’ano’ob uchben che’ob. | 20. y surgen las caricias y los consejos de los viejos árboles. |
¡¡U xuul ko’ko’ k’iino’ob U ka’ suut uk k’iino’ob…!! ¡¡Kuxa’ano’on!! Tumen: Gregorio Manuel Vázquez Canché 12 Lamáat 16 k’ank’in |
¡¡Es el fin de los tiempos locos y el retorno de los siete tiempos…!! ¡¡Estamos vivos!! Por: Gregorio Manuel Vázquez Canché 7 de Enero 2008 |